Vahuvein

Milliseid vahuveine on olemas?

Vahuvein on vein, mis sisaldab süsinikdioksiidi, tänu millele tekivad joogis iseloomulikud mullid. Enamasti on vahuvein valge või roosa, kuid valmistatakse ka punaseid vahuveine.

Vahuveinide nimetused sõltuvad sageli nende päritolupiirkonnast, valmistamismeetodist ja kehtivatest tootmisnõuetest. Tuntumate vahuveinide hulka kuuluvad järgmised:

• Šampanja – üks maailma tuntumaid vahuveine, mida toodetakse Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas traditsioonilisel meetodil ehk pudelis toimuva teise kääritamise teel. Peamised šampanja valmistamisel kasutatavad viinamarjasordid on Pinot Noir, Chardonnay ja Pinot Meunier.
• Crémant – Prantsusmaa eri piirkondades, näiteks Alsace’is, Burgundias ja Loire’i orus, traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinid. Erinevalt šampanjast pärinevad need väljastpoolt Champagne’i piirkonda ning nende valmistamisel kasutatakse piirkonnale omaseid viinamarjasorte.
• Prosecco – Itaalia Veneto piirkonnaga seostuv vahuvein, mida valmistatakse peamiselt Glera viinamarjasordist. Prosecco Rosé valmistamisel kasutatakse lisaks Glerale ka Pinot Noir’d, mille osakaal võib olla 10–15%. Rosé Prosecco valmistamine on lubatud alates 2020. aastast.
• Cava – Hispaania vahuvein, mida valmistatakse traditsioonilisel meetodil. Peamine tootmispiirkond on Kataloonia. Levinumad viinamarjasordid on Macabeo, Xarel·lo ja Parellada, kuid kasutada võib ka teisi lubatud sorte.
• Franciacorta – Põhja-Itaalias Lombardia piirkonnas valmistatav kvaliteetne vahuvein, mille tootmisel kasutatakse traditsioonilist meetodit. Peamised viinamarjasordid on Chardonnay ja Pinot Nero ehk Pinot Noir, samuti on lubatud Pinot Bianco ja Erbamat.
•  

Millistel meetoditel valmistatakse vahuveini?

Vahuveini valmistamiseks on mitu meetodit. Tuntuimad neist on traditsiooniline meetod ja Charmat’ meetod, kuid kasutatakse ka teisi valmistusviise. Meetodi valik mõjutab vahuveini mullide peenust, aroomi, maitset ja üldist iseloomu.

• Traditsiooniline meetod ehk šampanjameetod – seda kasutatakse šampanja ning paljude Crémant’i, Cava ja Franciacorta vahuveinide valmistamisel. Kõigepealt valmistatakse baasvein, millele lisatakse pärm ja suhkur. Seejärel toimub teine käärimine pudelis, mille käigus tekib süsinikdioksiid ja vein muutub kihisevaks. Veini laagerdatakse pudelis pärmisettel, mis võib anda sellele kreemja tekstuuri ning küpset saia, brioche’i ja pähklite nüansse. Pärast laagerdamist eemaldatakse pärmisete ning pudel suletakse lõplikult.
• Charmat’ meetod ehk paagimeetod – selle meetodi puhul toimub teine käärimine rõhu all olevas mahutis. Seejärel villitakse vahuvein surve all pudelitesse. Meetod sobib eriti hästi värskete, puuviljaste ja lilleliste aroomide säilitamiseks ning seda kasutatakse sageli Prosecco valmistamisel. Üldjuhul on protsess traditsioonilisest meetodist kiirem.
• Esimese kääritamise käigus tekkinud süsihappegaasi säilitamine – mõne vahuveini puhul lastakse käärimisel tekkival süsinikdioksiidil veini jääda. Sellise valmistusviisi näiteks on mõned pét-nat- ehk pétillant naturel-veinid, mille stiil võib olla värske, puuviljane ja veidi pärmine.

Vahuveini valmistamise meetod on oluline osa selle iseloomust. Traditsioonilisel meetodil valmistatud veinid on sageli keerukamad ja küpsemate aroomidega, samas kui Charmat’ meetodil valmistatud vahuveinid paistavad tihti silma värskuse ja puuviljasusega.

Millal ja kuidas vahuveini nautida?

Vahuveini seostatakse sageli pidulike sündmuste ja eriliste hetkede tähistamisega. Samas sobib vahuvein suurepäraselt ka aperitiiviks, toidu kõrvale või lihtsalt igapäevase hetke erilisemaks muutmiseks.

Vahuveini serveerimisel on oluline õige temperatuur. Enamik vahuveine maitseb kõige paremini jahutatult, tavaliselt umbes 6–10 °C juures. Täpne serveerimistemperatuur sõltub veini stiilist ja täidlusest.

Vahuveini serveerimiseks sobivad hästi tulbikujulised vahuveiniklaasid, mis aitavad mullidel säilida ning toovad esile joogi aroomid. Hästi sobib ka valge veini klaas, eriti keerukamate ja pikemalt laagerdunud vahuveinide puhul.

Millised on populaarsed vahuveinide tootjad?

Veinisõbra valikust leiad kvaliteetseid vahuveine tunnustatud tootjatelt eri veinipiirkondadest.

Tutvu meie valikus olevate tootjatega:

• Simonsig
• Cattin
• De Stefani
• Masottina
• De Sousa
• Tribaut

Kui vajad vahuveini valimisel nõu, võta julgelt ühendust Veinisõbra sommeljeedega. Aitame leida just sinu maitse-eelistuste, sündmuse ja eelarvega sobiva vahuveini: [email protected].