Valge vein

Mille järgi hinnata valget veini?

Milline on hea valge vein? Hea valge vein on tasakaalustatud ning selle maitse- ja aroomiomadused on puhtad ning veini stiilile iseloomulikud. Veini valimisel tasub muu hulgas arvestada järgmiste teguritega:

• Viinamarjasort
• Päritolumaa ja -piirkond
• Veinimaja ehk tootja
• Aastakäik
• Veini valmistamis- ja laagerdamisviis
• Olukord ning toit, mille kõrvale veini soovitakse nautida

Veinieelistused on aga väga isiklikud ning iga veinisõber hindab erinevaid nüansse. Mõnele meeldib magusam valge vein, teine eelistab kuiva veini. Üks hindab värskeid tsitruselisi noote, teine aga aromaatseid ürte või küpseid puuvilju. Ka veini valik sõltub olukorrast – toidu kõrvale sobib sageli teistsugune vein kui iseseisvaks nautimiseks või degusteerimiseks.

Vajad valge veini valimisel nõu? Võta ühendust Veinisõbra sommeljeedega, kes aitavad leida just sinu maitse-eelistuste ja soovidega sobiva veini: [email protected].

Kuidas valmistatakse valget veini?

Valge veini valmistamise täpne protsess sõltub viinamarjasordist, piirkonnast, veinimeistri valikutest ja soovitud veini stiilist. Üldjoontes toimub valmistamine järgmiselt:

1. Viinamarjade korjamine. Viinamarjad korjatakse sobiva küpsuse juures ning vajaduse korral sorteeritakse, et valida välja kvaliteetne tooraine.
2. Pressimine. Viinamarjad pressitakse mahla eraldamiseks. Tavaliselt eraldatakse mahl kestadest enne käärimist, et säilitada valge veini värskus ja vältida liigset tanniinide eraldumist. Mõne veini puhul jäetakse mahl siiski lühikeseks ajaks kestadega kokku puutuma, et saavutada intensiivsem aroom ja maitse.
3. Käärimine. Viinamarjamahl kääritatakse pärmi abil, mille toimel muutuvad looduslikud suhkrud alkoholiks. Käärimine toimub sageli roostevabast terasest mahutites või tammevaatides, sõltuvalt soovitud veini stiilist.
4. Laagerdamine. Pärast käärimist võib vein küpseda terasmahutites, tammevaatides või pudelis. Laagerdamine aitab arendada veini aroomi, maitset ja tekstuuri. Mõnda veini hoitakse ka pärmisettel, et anda sellele iseoomu ja keerukust.
5. Viimistlemine ja villimine. Enne pudelisse villimist võib vein läbida selitamise ja filtreerimise. Seejärel villitakse vein pudelitesse, kus see võib sõltuvalt stiilist veel edasi areneda.

Millistest viinamarjasortidest valmistatakse valget veini?

Valgeid veine valmistatakse paljudest erinevatest viinamarjasortidest, millest igaühel on oma iseloomulik maitse- ja aroomiprofiil. Mõned populaarsemad sordid on järgmised.

• Chardonnay – mitmekülgne viinamarjasort, millest valmistatakse nii värskeid ja mineraalseid kui ka rikkalikke, täidlasi ja kreemja tekstuuriga veine. Tammevaadis laagerdamine võib lisada võiseid, vanilliseid ja vürtsikaid nüansse.
• Sauvignon Blanc – aromaatne sort, mille veinidele on iseloomulik värske happesus ning tsitruseliste, roheliste puuviljade ja ürtide noodid. Mõnes piirkonnas võivad esile tulla ka troopiliste puuviljade aroomid.
• Pinot Gris ehk Pinot Grigio – sama viinamarjasordi kaks piirkonniti levinud nimetust. Sellest valmistatakse nii kergeid, värskeid ja mineraalseid kui ka täidlasemaid ning küpse puuviljasusega veine. Viinamarjade kestad on hallikasroosad, mistõttu võib sort sobida ka roosaka tooniga veinide valmistamiseks.
• Riesling – aromaatne sort, mida iseloomustavad elav happesus ning tsitruseliste, roheliste õunte ja lillede noodid. Rieslingist valmistatakse nii kuivi kui ka poolkuivi ja magusaid veine, mis võivad olla värsked ja kerged või intensiivsed ning pika arengupotentsiaaliga.

Need on vaid mõned tuntumad valgete veinide valmistamiseks kasutatavad viinamarjasordid. Maailmas kasvatatakse arvukalt teisigi valgeid viinamarjasorte, millest valmistatud veinid pakuvad põnevaid maitseid ja erinevaid veinielamusi.

Millise toidu kõrvale sobib valge vein?

Toidu ja veini sobitamise eesmärk on leida kooslus, milles vein ja roog täiendavad teineteist. Sobiva veini valimisel tasub arvestada nii toidu maitse ja tekstuuri kui ka veini happesuse, täidluse ja aromaatsusega.

Valge vein sobib suurepäraselt kala, mereandide, krevettide ja valge liha, näiteks kana või kalkuni kõrvale. Samuti täiendab see hästi pastaroogi, eriti kreemjate kastmetega valmistatud pastat, ning erinevaid salateid ja kergemaid eelroogi.

Värske happesusega valged veinid sobivad hästi kala ja mereandidega, täidlasemad ning tammevaadis laagerdunud veinid aga kreemjate kastmete, linnuliha ja rikkalikumate roogadega. Aromaatsed ja veidi magusamad valged veinid võivad olla suurepäraseks kaaslaseks ka vürtsikatele Aasia köögi roogadele.

Millised on populaarsed veinimajad?

Veinisõbra valikusse kuuluvad mitme tunnustatud veinimaja veinid. Toome maale kvaliteetveine eri veinipiirkondadest, pakkudes võimalust avastada nii klassikalisi lemmikuid kui ka põnevaid ja omanäolisi maitseid.

Tutvu meie valikus olevate veinimajadega:

• Simonsig
• Cattin
• De Stefani
• Fournier
• Inama
• Karl May