Mille järgi hinnata roosat veini?
Roosad veinid võivad olla kerged ja värskendavad, marjaselt aromaatsed või hoopis täidlasemad ja struktuursemad. Veini valimisel tasub muu hulgas arvestada järgmiste teguritega:
- Viinamarjasort
- Päritolumaa ja -piirkond
- Veinimaja ehk tootja
- Aastakäik
- Veini valmistamis- ja laagerdamisviis
- Magususaste ja happesus
- Olukord ning toit, mille kõrvale veini soovitakse nautida
Mõnele meeldib kuiv ja mineraalne roosa vein, teine eelistab marjasemat või veidi magusamat stiili. Üks hindab värskeid maasika- ja vaarikanüansse, teine aga tsitruselisi, lillelisi või ürdiseid aroome. Ka veini valik sõltub olukorrast – suviseks aperitiiviks sobib sageli kerge ja värske vein, toidu kõrvale võib aga valida täidlasema ning mitmekihilisema roosa veini.
Vajad roosa veini valimisel nõu? Võta ühendust Veinisõbra sommeljeedega, kes aitavad leida just sinu maitse-eelistuste ja soovidega sobiva veini: [email protected].
Kuidas valmistatakse roosat veini?
Roosa värvus saadakse enamasti punaste viinamarjade kestadest, mis sisaldavad värvipigmente. Erinevalt punasest veinist on kestade kokkupuude mahlaga tavaliselt lühiajaline. Üldjoontes valmistatakse roosat veini järgmiselt.
- Viinamarjade korjamine. Viinamarjad korjatakse sobiva küpsuse juures, et saavutada soovitud tasakaal värskuse, happesuse ja marjasuse vahel.
- Kestade kokkupuude mahlaga. Purustatud viinamarjad jäetakse tavaliselt lühikeseks ajaks kestadega kokku puutuma. Selle protsessi käigus eraldub kestadest mahlale roosakas värvus ning osa aroomi- ja maitseühendeid. Kokkupuute kestus võib ulatuda mõnest tunnist kuni pikema ajani, sõltuvalt soovitud värvitoonist ja veini stiilist.
- Pressimine. Kui mahl on saavutanud soovitud värvuse, eraldatakse see kestadest. Mida lühem on kokkupuude kestadega, seda heledam võib olla veini värvus. Roosade veinide toonid ulatuvad õrnast lõheroosast kuni intensiivsema vaarikaroosani.
- Käärimine. Viinamarjamahl kääritatakse pärmi abil, mille toimel muutuvad looduslikud suhkrud alkoholiks. Käärimine toimub sageli roostevabast terasest mahutites kontrollitud temperatuuril, et säilitada veini värskus ja marjased aroomid.
- Laagerdamine. Enamik roosasid veine valmistatakse nautimiseks noorelt ning neid hoitakse enne villimist terasmahutites. Mõnda roosat veini laagerdatakse pärmisettel või tammevaadis, et anda sellele rohkem tekstuuri, täidlust ja keerukust.
- Viimistlemine ja villimine. Enne pudelisse villimist võib vein läbida selitamise ja filtreerimise. Seejärel villitakse vein pudelitesse, kus see võib sõltuvalt stiilist veel veidi areneda.
Millistest viinamarjasortidest valmistatakse roosat veini?
Roosasid veine valmistatakse peamiselt punastest viinamarjasortidest, mille kestad annavad veinile iseloomuliku värvuse. Kasutatav sort mõjutab veini värvitooni, aroomi, maitset, happesust ja struktuuri. Mõned levinumad sordid on järgmised.
Grenache ehk Garnacha, Cinsault, Syrah ehk Shiraz,Pinot Noir, Tempranillo, Sangiovese.
Millise toidu kõrvale sobib roosa vein?
Toidu ja veini sobitamise eesmärk on leida kooslus, milles vein ja roog täiendavad teineteist. Sobiva veini valimisel tasub arvestada nii toidu maitse ja tekstuuri kui ka veini happesuse, täidluse ja magususastmega.
Roosa vein sobib suurepäraselt järgmiste toitude kõrvale:
Kerged ja värsked roosad veinid sobivad kala ja mereandidega, suviste salatite, köögiviljade, antipasti ja kergete suupistetega, värskete ja pehmete juustudega.
Marjased ning hea happesusega roosad veinid täiendavad grillitud või ahjus valmistatud linnuliha.
Roosa vein võib olla hea kaaslane tomatikastmega pastale, köögiviljarisotole ning kergematele Vahemere köögi roogadele.
Täidlasemad roosad veinid sobivad grillitud köögiviljade, kana, sealiha ja vürtsikamate roogadega, intensiivsema maitsega juustudega
Aromaatne ja veidi puuviljasem roosa vein võib täiendada vürtsikaid ning magushapuid roogi.
