Mille järgi hinnata maheveini?
Maheveini valmistamisel järgitakse kindlaid mahepõllumajanduse nõudeid, mille eesmärk on toetada keskkonnasäästlikku viinamarjakasvatust ja piirata teatud sünteetiliste ainete kasutamist.
Maheveini valimisel tasub tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:
- Sertifitseerimine – kontrolli, kas veinil on kehtiv mahepõllumajanduse sertifikaat.
- Viinamarjakasvatus – maheviljeluses järgitakse keskkonnasäästlikke põhimõtteid ning kasutatakse mahepõllumajanduses lubatud taimekaitse- ja väetamisvõtteid.
- Veini valmistamine – maheveini tootmisel kehtivad nõuded lubatud ainete ja veinivalmistusvõtete kasutamisele.
- Maitse ja kvaliteet – nagu iga teise veini puhul, hinnatakse aroomi, maitset, tasakaalu, tekstuuri ja järelmaitset.
- Eetilisus ja jätkusuutlikkus – huvi võib pakkuda ka tootja laiem keskkonnahoidlik tegevus, näiteks veekasutuse vähendamine, mulla eest hoolitsemine ja pakendite keskkonnamõju.
Maheveinide populaarsus on kasvanud koos tarbijate huviga keskkonnateadlikuma tootmise ja läbipaistva päritoluga toodete vastu. Oluline on siiski meeles pidada, et mahesertifikaat näitab vastavust mahepõllumajanduse nõuetele, kuid ei tähenda automaatselt, et vein on teistest veinidest tervislikum või kvaliteetsem.
Vajad maheveini valimisel nõu? Võta ühendust Veinisõbra sommeljeedega, kes aitavad leida just sinu maitse-eelistuste ja soovidega sobiva veini: [email protected].
Kuidas valmistatakse maheveini?
Eesmärk on valmistada kvaliteetset veini, arvestades samal ajal keskkonnahoiu ja säästva tootmise põhimõtteid.
Maheveini valmistamise protsess koosneb üldjoontes järgmistest etappidest.
- Viinamarjade kasvatamine. Viinamarju kasvatatakse mahepõllumajanduse nõuete kohaselt. Sünteetiliste taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine on piiratud ning lubatud on kindlad mahepõllumajanduslikud võtted, näiteks komposti kasutamine ja mehaaniline umbrohutõrje.
- Viinamarjade korjamine. Küpsed viinamarjad korjatakse käsitsi või masinatega, sõltuvalt viinamarjaistandiku tingimustest ja tootja valikutest. Käsitsi korjamine võimaldab marju hoolikamalt sorteerida.
- Viinamarjade töötlemine. Veinikojas viinamarjad vajaduse korral sorteeritakse, eemaldatakse varred ning marjad purustatakse või pressitakse vastavalt valmistatava veini stiilile.
- Käärimine. Viinamarjamahl või -virre kääritatakse pärmi abil, mille toimel muutuvad looduslikud suhkrud alkoholiks. Kasutada võib nii terasmahuteid kui ka betoon- või puidust mahuteid. Käärimine võib toimuda loodusliku pärmiga või valitud pärmikultuuri abil, järgides maheveini tootmise nõudeid.
- Veini laagerdamine ja viimistlemine. Pärast käärimist võib vein laagerduda terasmahutites, tammevaatides või pudelis. Vajaduse korral vein selitatakse ja filtreeritakse. Kasutatavad ained ja meetodid peavad vastama maheveini tootmise nõuetele.
- Villimine ja sertifitseerimine. Valmis vein villitakse pudelitesse ning märgistatakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Maheveini staatus põhineb kogu tootmisahela nõuetekohasusel ja kontrollimisel, mitte üksnes villimise järel väljastataval sertifikaadil.
Maheveini valmistamisel on lubatud kasutada vääveldioksiidi ehk sulfiteid, kuid nende kasutamisele kehtivad kindlad piirangud. Seetõttu ei tähenda mahevein tingimata sulfitivaba veini.
Millistest viinamarjasortidest valmistatakse maheveini?
Maheveini võib valmistada paljudest erinevatest viinamarjasortidest. Sordivalik sõltub eelkõige piirkonna kliimast, pinnasest, kasvutingimustest ja veinimeistri eelistustest. Mahevein ei ole seotud kindla viinamarjasordiga – sama sort võib olla nii tavapäraselt kui ka mahepõllumajanduslikult kasvatatud.
Tuntumate maheveinide valmistamisel kasutatavate sortide hulka kuuluvad:
- Chardonnay – mitmekülgne valge viinamarjasort, millest valmistatakse nii värskeid ja mineraalseid kui ka täidlasi ning kreemja tekstuuriga veine.
- Sauvignon Blanc – aromaatne sort, mille veinidele on iseloomulik värske happesus ning tsitruseliste, roheliste puuviljade ja ürtide noodid.
- Riesling – elava happesuse ja aromaatse iseloomuga sort, millest valmistatakse nii kuivi kui ka poolkuivi ja magusaid veine.
- Pinot Noir – elegantne punane viinamarjasort, mille veinides võivad esile tulla punaste marjade, kirsside ja vürtside noodid.
- Merlot – sageli pehme tekstuuri ning küpsete marjade ja ploomide nüanssidega punane vein.
- Syrah ehk Shiraz – täidlasem punane vein, milles võivad avalduda tumedate marjade, pipra ja muude vürtside noodid.
Lisaks nendele sortidele valmistatakse maheveine ka paljudest teistest viinamarjasortidest, näiteks Gamayst, Grenache’ist, Tempranillost ja Malbecist. Iga sordi iseloomu kujundavad nii kasvukoht kui ka veinivalmistaja valitud meetodid.
Millise toidu kõrvale sobib mahevein?
Maheveinide valik on sama mitmekesine kui teiste veinide oma. Sobiva toidu ja veini koosluse leidmisel tasub lähtuda eelkõige veini sordist, stiilist, täidlusest, happesusest ja maitseomadustest, mitte üksnes selle mahesertifikaadist.
Mõned klassikalised veini ja toidu kombinatsioonid on järgmised:
- Chardonnay – täidlasemad ja tammevaadis laagerdunud veinid sobivad hästi grillitud kana, küpsetatud kala ning kreemjate pastaroogadega.
- Syrah ehk Shiraz ja Cabernet Sauvignon – jõulisemad punased veinid täiendavad hästi grillitud veiseliha, lambaliha ja küpseid juuste.
- Roosa vein – värsked ja marjased roosad veinid sobivad kergete suupistete, salatite, grillitud kana ning mereandidega.
- Vahuveinid – näiteks Prosecco ja Cava sobivad aperitiiviks, mereandide, kergemate eelroogade ja juustude kõrvale ning pidulike sündmuste tähistamiseks.
Millised on populaarsed maheveinide tootjad?
Veinisõbra valikust leiab erinevate veinimajade tooteid, sealhulgas mahepõllumajanduslikult valmistatud veine. Maheveini valides tasub tutvuda nii tootja põhimõtete, veini päritolu kui ka konkreetse veini sertifitseerimisandmetega.
Tutvu meie valikus olevate veinimajadega:
Kui vajad maheveini valimisel nõu, võta ühendust Veinisõbra sommeljeedega. Aitame leida sinu maitse-eelistuste, toidulaua ja sündmusega sobiva veini: [email protected].